Muutus algab sisemaailma puhastamisest. Automaatsete emotsioonide ja kontseptsioonide vabastamine on kõige olulisem tegevus.
Ainult läbi teadlikkuse jõuad Sa iseenda juurde.
On suur eksimus arvata, et teised põhjustavad sinu kannatusi, arvata, et keegi teine on sinu kannatustes süüdi. Tegelikkuses leiavad kõik sinu reaktsioonid maailmale aset sinus endas. Sul ei ole vaja muuta mitte maailma, vaid oma reaktsioone.
See õpetus on järgmine samm - edasi mindfulnessist. Kasutades teadlikkust aktiivses vormis ei ole sa ainult märkaja, vaid suudad asju ka otseselt mõjutada. Näiteks saad sa kasutada oma teadvust, et vabastada autopiloodil aktiveeruvaid emotsioone.
Kui mõtlemine lakkab, tekib mõtetest vaba olek. Kuid mis seejuures säilib? Mis see on? Mis on see vaikus?
Ükskõik kui peened emotsioonid ka ei oleks, kõrged või tähtsad mõttelennud ka ei tekiks, mitte ükski neist ei aita sul jõuda teadlikkuseni ega Iseendani. Mõistusest on kasu ainult teatud vahe-etapis – siis, kui tegeled oma alateadvuse puhastamisega.
Oled sa märganud, kuidas sinu mõistus töötab? Niipea kui kuuled midagi, tekib kommentaar. Näed midagi või tunned mingit lõhna - jälle kommentaarid. Me pidevalt kommenteerime oma mõtetes, nagu lapsed. Ning sa pead seda täiesti normaalseks? Miks?
Joogas on ainult üks eesmärk: taastada inimese õige positsioon kogu loodu suhtes ning juhtida ise oma elu, mitte olla juhitud selle poolt. Ning loomulikult jõuda oma juurteni. Avastada oma tegelik potentsiaal.
Oluline on mõtlemise ja emotsioonide asemel esiplaanile tuua oma teadvustamise võime.
Elu pole keerukas. Oma ellu loome me keerukusi ise. Keerukusteks on kolm peamist põhjust: juhtimatult liikuv teadlikkus ehk võimetus keskenduda, automaatsed tegelikkusega haakumatud mõtted ning emotsioonid. See on ühtlasi nimekiri keerukustest, millest vabaneda.
Kasutades teadlikkust, mis oma olemuselt on neutraalne, kogeb inimene neutraalsust. Neutraalsus aga tähendab adekvaatsust. See tähendab näha sündmuseid nii, nagu nad on – ilustamata, maha tegemata, moondamata, muundamata jne.
Teadmatus – see ongi pimedus. Lõppeesmärk on saada nägijaks. Nägija saab olla ainult see, kes on teadvel.
Mis saab sinu probleemist, kui sellega kaasnenud emotsiooni pole enam?
Sinu kõige olulisem samm stabiilsuse ja õnnelikkuse poole seisneb sisemaailma puhastamises – kõigi nende probleemsete reaktsioonide vabastamises oma alateadvusest, mis sa kunagi teiste käest õppisid.
Teadvelolek on karmast väljas oleku seisund.
Kui sa pikendad märkamist või teadvustad oma teadlikkust, muutud sa teadvuse kasutajaks. Selleks, et teadvele jääda, on vaja selle kasutamist jätkata.
Teadvuse rakendamise kestvus on sinu vabaduse kestvus. Ülejäänud aja domineerib autopiloot, ettekirjutatud programm.
Teadvustamine on baas. Sul lähevad “silmad lahti”. Pilt läheb selgeks. Seepärast on seda nimetatud valgustumiseks. Teadvustamine ongi valgus.
Kui sa kasutad märkamist, siis su maailm avardub - märkad helisid, aistinguid jne. Iga hetk pakub uut avastust. Niipea kui sa viibid alateadvuse meelevallas, kollapseerub su maailm programmilt programmile kulgevaks.
Paremaks saamise nimel ei aita huvitavate teemade õppimine ega kusagile sõitmine, et midagi kogeda. Need halvad asjad, mis sul on ju ei kao. Umbrohust ei saa vabaks selle kõrvale vajalikke kultuure istutades. Sellest saab vabaks umbrohtu välja kitkudes.
Iga inimese peamine eesmärk on avastada oma tegelik Mina. Tegeliku Mina avastamine tähendab otsingute lõppu. See tähendab vastust mitte ainult sinu praegustele otsingutele, vaid sinu lõpututele otsingutele. See ongi lõplik lahendus, eneserealisatsioon.
Vabastades oma automaatse reaktsiooni, ei tule see enam kunagi tagasi. Selle häiriv mõju sinu elule lakkab täielikult.
Sulle on õpetatud, et kannatused on „normaalne“ osa inimeseks olemisest. Tegelikult on need täiesti ebanormaalsed. Sa saad neid lihtsasti vabastada, olla ilma nendeta. Elu ilma negatiivsete emotsioonideta on mitte ainult võimalik, vaid inimesele loomulik.
Sa pead positiivseid emotsioone nii tähtsaks ainult seetõttu, et sul pole aimugi, et eksisteerib veel miski, mis on isegi parem kui head emotsioonid.
Teadvusel on seitse aktiivset kvaliteeti, üks neist on teadlikkus. Teadvuse kvaliteedid ei ole üldse seotud ei emotsioonide ega mõistuse, mõtlemisega.
Mõistus ja mõtlemine ei ole sinu arukuse nurgakiviks. Selleks nurgakiviks on hoopis teadvus. Teadvuse kasutamine on see, mis teeb inimesest aruka inimese.
Su tänane elu juba on robotlik, juhitud automaatsete reaktsioonide poolt - olgu need siis meeldivad või ebameeldivad.
Sinu probleemid ei seisne mõtlemises, vaid automaatsetes emotsioonides ning teadlikkuse liigväheses kasutamises.
Iseloom on kõige sagedamini aktiveeritav reaktsioonide komplekt. Iseloom koosneb emotsioonidest, mõtetest ja neist lähtuvast käitumuslikkusest. Kui osata neid komponente muuta, muutub kohe ka iseloom.
Taipamine on hetk, mil Jumal naeratab sulle.
Praeguse maailmavaate kohaselt loob teadvust aju, mateeriat peetakse peamiseks. Oma uurimustöö alusel pakun teise, 180 kraadi erineva vaate - aju ei loo teadvust, vaid teadvus on sinu olemasolu põhjus. Teadvus juba on ja sellest lähtub kõik muu.

Ingvar Villido. Acharya Ishwarananda

Jaanuar 2018 - Kuidas muutsin oma elu kasutades Teadliku Muutuse Kunsti? – Piret Ärmi lõpparve paanikahoogude ja ärevushäirega – Tervis Pluss

Inga Raitar, TervisPluss 25.01.2018

Veel mõne aasta eest tabletisõltuvuse ja hirmude käes vaevelnud Piret Ärm (47) on nii muutunud, et tuttavad ei tunne teda tänaval äragi. Endaga pidevat tööd tehes sai ta jagu paanikahäirest ja väänas kehast välja ka ämbri rasva. Paanikahood tulid praegu SOS-lastekülas pereabilisena töötava Pireti ellu kord aastase, siis paariaastase vahega.

Hirmud, mis naist siis ründasid, ei lasknud tal isegi toast väljuda. “Paanikahoog lendab ette hoiatamata sisse, andes teada, et kohe suren,” räägib Piret paljude ärevushäire käes kannatajate jaoks väga tõesest kogemusest. “Ise nii usud seda, et see paralüseerib su täielikult. Sul pole mingit muud mõtet 24/7.”

Paanikat tootvad mõtted võisid kesta nädal aega järjest, ilma et Piret teadnuks, kuidas neist lahti saada. “Hirmu põhjusi võib olla sadu,” tunnistab ta. “Vaja oli minna toidupoodi, kuid ma ei julgenud, sest äkki ma suren poes ära. Siis ei läinudki, lapsed käisid. Tekivad erinevad tegevus- ja kohafoobiad, neis kõigis on ühine kogu elu halvav surmahirm.”

Paanikahoogude ajal ei suutnud Piret kõndidagi, sest peas ringles uskumus, et jalad on nõrgad. “Kutsusid kiirabi, arst mõõtis vererõhku, ootasid jälle, käsi pikal, antidepressante, sest peale nende miski ei aita, nagu mulle öeldi,” räägib Piret endast teises isikus, kui kellestki, kelle lugu ta teab, ent kellega ta enam ei samastu. “Antidepressandid tõmbasid pinge maha, aga ma ei olnud neid võttes mina ise. Tabletid tegid zombiks, olin ülirahulik, reaalsus kulges kusagil minu pehmest vatist maailmast eemal. Pool aastat pärast kuuri oli hea olla, ent siis tuli õudus jälle tagasi.” Ja nii viisteist aastat.

Legaalne sõltlane

“Läksin perearstilt saatekirja saama. Mis sa ikka sinna psühhiaatri juurde lähed, ma kirjutan sulle ise Xanaxi välja, ütles arst,” meenutab Piret kõige karmima etapi algust oma tervisesaagas. “Xanax on ju legaalne narkootikum! Sattusin täiesti jubedasse auku. Keha nõuab tabletti, oled täielikult selle mõju all.” See polnud nagu eelmised antidepressandid, millest nii tajutavat sõltuvust polnud.

“Olin oma murega üksi,” tõdeb Piret. “Kui ühel päeval rohu ära jätsin, siis värisesin üle keha. Kõige jubedamas sõltuvuskriisis sain viimaks aru, et pean kemikaalide sissesöömise lõpetama. Viskasin tabletid ära ja vaevlesin üksi kaks nädalat hullude võõrutusnähtude käes: higistasin, värisesin, olin nagu udus. See oli lihtsalt jube! Nüüd on sellest juba üle kümne aasta, enam ei mõtle sellele, aga kui meelde tuleb, hakkab ikka õudne.”

Kui võõrutusnähud möödusid, tulid tagasi paanikahood. Need polnud tabletiuimas hõljumise ajal kuhugi kadunud. “Arstid panid templi, et see paanika jääb mind jälitama elu lõpuni. See uskumus oli kinnistunud,” tõdeb Piret. “Ometi tundsin, et peab ju olema midagi, mis tegelikult ka aitab. Hakkasin otsima. Kaheksa aastat tagasi kuulsin saadet “Hallo, Kosmos!”, kus Ingvar Villido rääkis kriya jooga viie keha süsteemist. Keegi polnud mulle rääkinud midagi nii loogilist, mis kattus täiesti minu eluga.”

Vabastada-tühistada

Ingvar Villido loodud Teadliku Muutuse Kunsti (TMK) kursustele viis Pireti sõna otseses mõttes saatus. “Alkeemia Akadeemia korraldas Facebookis mängu, kus vastasin küsimustele. Soov abi leida oli nii tugev, et ma võitsin!” lööb Pireti nägu särama. “Vabastasin alguses pinnal olevaid ebameeldivaid emotsioone,” meenutab ta painest vabanemise algust. “Kui olin kõige aktiivsemate tunnetega aasta-paar tegelenud, hakkasid välja kooruma paanikahoogude kontseptsioonid. Paanikahoog on tegelikult üks emotsioonide ja mõttekontseptsioonide pundar. Kel paanikahood, saavad aru – on mõte ja siis kerkib emotsioon, oled selles kinni. Sul hakkab paha, sest sa usud, et sul hakkab paha.” Piret hakkas ise uurima, kuidas paanika temas tekib, ent see polnud kerge töö. “Peab olema pidev teadlikkus, et iga ebameeldivust välja juurida. Pead asju kohe märkama. Millimeetrine kõrvalekalle meeleolus nõuab, et kohe sellega aktiivselt tegeled,” kirjeldab ta.

Jah, lugesid õigesti: emotsioonide ja kontseptsioonidega oli vaja järjepidevalt tegeleda aastaid. “Kui oled 15 aastat hirme kogunud, siis ei lähe need paari nädalaga ära. See nõuab pidevat igapäevast tööd,” tõdeb Piret. “Alguses istusin päevas 5–6 tundi ja tegelesin intensiivselt tehnikatega. Vabastasin ja tühistasin, vabastasin ja tühistasin. Iga vabastatu alt koorus üha uusi kontseptsioone ja emotsioone, mille olin unustanud, aga ega nad kao enne, kui teadlikult nendest lahti lased.”

Lennuhirmust jagu

Piret tõdeb, et TMK pole kindlasti mingi imerohi, mis teeb su klõpsuga korda. “Palju halba oli alateadvusse surutud. Sellist jama tuli minust välja, et ei taha isegi mäletada. Ega mäletagi, sest tehnikatega vabaneb häiriv jäädavalt. Kõik vallandus hästi intensiivselt, ent olen tänulik, sest teadsin, mida kasutada.”

Kuigi alul soovis Piret vabaneda vaid paanikahoogudest, olid tulemused märksa sügavamad. “Kui juba oskasin sisemaailma jälgida, olin võimeline minema üksi tänavale, julgesin minna teatrisse, kaubanduskeskusse ja tööle,” loetleb Piret. “Teadlikkus on mul nüüd nii arenenud, et sekundiga märkan, mis minus toimub, ei lase kerkida, vabastan või tühistan, sõltuvalt sellest, mis aktiveerub. Ma ei karda haiguse kordumist, võin tõrjuda paanikahoo vähem kui minutiga.”

Piret, kes polnud 20 viimast aastat julgenud lennukisse siseneda, käis mullu lennukiga puhkusereisil. “Õhkutõusul vabastasin kõik, mis tuli, ja lendasin õnnelikult,” on Piret silmanähtavalt rahul. “Tõesti ei tea, kus ma ilma TMK-ta praegu oleksin. Ükski antidepressant ei võta ära ühtki emotsiooni, mitte kunagi.”

Loosungi “Ole positiivne!” heitis Piret samuti kasutuna prügikasti. “Olin positiivne, kuid sees kõik karjus ja pulbitses,” mäletab ta. “Positiivsus on pindmine enesesisendus. Pigem meeldib mulle olla adekvaatne ja neutraalne, positiivsed emotsioonid võivad olla, ma kasutan neid, kuid ei sõltu nendest. Elu on palju selgem ja rahulikum, tean, mida teen, minuga asjad ei juhtu.”

Ämber rasva kahe kuuga

Vanad tuttavad ei tunne Piretit tänaval kohates äragi, sest peale paanikahoogude on kadunud ka ämbritäie jagu rasva tema kehast. “Kui paarkümmend aastat kaotsis olnud päris Mina tuli tagasi, märkasin, et mulle meeldib iga päev kommi süüa. Häire ajal polnud vahet, mida sõin või kuidas välja nägin,” tunnistab Piret. Nüüd aga vaatas ta korraga end poe riietuskabiini peeglist. “Tuli teadmine, et võtan kaalust alla, nii enam edasi ei lähe.” Internetist leitud toitumisnõustaja leheküljel koostas ta endale personaalse toitumis- ja treeningukava. Kaks ja pool kuud hiljem oli haihtunud 10 kilo.

Kaalulangetamise otsus tuli osalt ka tervise tõttu, sest läinud kevadel oli naisel haigus, mille vastu kirjutas perearst peotäie antibiootikume. Nende tagajärjel tekkisid maos kõrvetised, mis viisid Pireti homöopaadi juurde. Seal soovitatigi kaalu langetada ja pärmseen, mis tekitab limaskestade põletikke, kehast välja saada.

Piret kõrvaldas menüüst jahu, piimatooted ja suhkru. “Suhkur on ju inimkonna suurim sõltuvus, millest tulenes ka põletikuline protsess mu kehas. Suhkur paneb soolestikus vohama pärmseene, mis omakorda takistab toitainete imendumist. Kogu aeg tahaks näksida, kuid kõht täis ei saa, söö, palju tahad. Kui saad pärmseene kehast välja, õnnestub hakata tervislikult toituma ja kvaliteetselt elama.”

Praegu pole Pireti menüüs grammigi suhkrut, magusaisust vabastas ta end samuti TMK tehnikate abil. Öeldakse, et 70 päevaga kaob mis tahes sõltuvus, kuid esimene kuu on kõige raskem. “Pead ennast teadlikult jälgima ja kindlaks jääma, siis häirivad impulsid kaovad,” teab Piret, kes võib praegu kiusatuseta vaadata koogihunnikuid ja kommivirnu.

Muutunud naine

Piret liitus ka kaalulangetajate grupiga. Nende foorumis kirjutab ikka keegi, et on patustanud ja motivatsioon on kadumas. “TMK on kaalulangetajale nagu taeva õnnistus, selleta oleksin kindlasti tagasi langenud,” usub ta. “Emotsioon ongi ju see, mis motivatsiooni alla viib. Näen, kuidas ei osata oma emotsioonidega midagi teha ja jäädakse üles-alla pendeldama. Tahtejõuga võetakse maha, siis kukutakse tagasi.”

Seda probleemi Piretil ei ole, isegi reisil, hotelli rikkalike laudade juures ta ei libastunud. Väike köögikaal käekotis aitas kogustest kinni pidada. “Mõned vaatasid imelikult, aga kaotasin isegi reisil olles kilo nädalas. Ma enne ei teadnudki, et mul need impulsid on, mis mind rohkem sööma sunnivad. Magus näiteks on turvatunde otsimine, tundub nii mõnus, kuid iga suutäiega rikud oma tervist.”

Piret usub, et TMK aitab kinnistada, et muutused jääksid püsima. “Seda naist, kes ma olin märtsis – väeti ja vilets –, praegu pole. On juba hoopis teine. Võin trenni teha ja muud füüsilist, mida vaja,” kinnitab Piret reipalt. “Tervenemine ei käi üleöö. Samas oli mul teadmine, et jamadest on võimalik vabaneda.”